Uudised

Osanike koosolek, osa III: Otsuste vastuvõtmine

Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seadusega on suurema häälteenamuse nõue ette nähtud näiteks põhikirja muutmisel (2/3 häälteenamus), osakapitali suurendamisel ja vähendamisel (2/3 häälteenamus), osaniku eesõiguse välistamisel (3/4 häälteenamus).

Oluliselt erinev on otsuse vastuvõtmise kord isiku valimisel. Nimelt, isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega, kui põhikirjas ei ole teistsugust regulatsiooni, ei pea juhatuse liikme valituks osutumiseks kandidaat saama poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Vastuhääli isiku valimisel ei arvestata. Teisisõnu, valituks võib osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Erikorraga kaitseb seadus vähemusosanike huve ja tagab vähemusosanikele parema võimaluse saada juhatusse oma esindaja.

Osanik ei või hääletada (va juhul, kui osaühingul on üksnes üks osanik või kui osanikuks on lisaks temale osaühing ise), kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Riigikohus on leidnud, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel võib aga osanik hääletada.

Kui osaniku hääleõigus on piiratud, siis tema hääli esindatuse määramisel ei arvestata. Hääleõiguse piirang ei tähenda aga seda, et piiranguga hõlmatud küsimuste otsustamiseks osanike koosoleku kokkukutsumisel ei tuleks järgida seaduses ja põhikirjas ette nähtud korda, mh teatada osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja selle päevakorrast.

Otsuste vastuvõtmisel on oluline silmas pidada, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt (üldjuhul abikaasadele ühisvarana), siis võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Näide: Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ja see abikaasa ei esinda teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. Kui osanike koosolekul osalevad mõlemad abikaasad, kuid nad ei jõua hääletamises kokkuleppele ja hääletavad erinevalt, siis ei ole nende hääli antud. Kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub mitmele isikule ühiselt, siis võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku.

Loe ka: Osanike koosolek, osa I: Kuidas kutsuda kokku osanike koosolekut? Osanike koosolek, osa II: Osanike koosoleku läbiviimine.

Täiendav informatsioon: vandeadvokaat Liane Raave