Uudised

Osanike koosolek, osa II: Osanike koosoleku läbiviimine

Osanike koosoleku läbiviimisel tuleb esmalt kontrollida esindatust ja koostada koosolekul osalevate osanike nimekiri. Nimekirja kantakse osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, koosolekul osalemise viis ja osanike esindajate nimed. Esindaja esindusõigus peab olema tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, loetakse ta koosolekul osalevaks (nimekirja kantakse sellisel juhul ka hääletamise kuupäev). Küsimustes, mis kujutavad endast võimalikku huvide konflikti osaühingu ja osaniku vahel, on osaniku hääleõigus piiratud ja selle osaniku hääli esindatuse määramisel ei arvestata. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja koosolekul füüsiliselt kohal olevad osanikud või nende esindajad.

Kui esindatuse kontrollimisel selgub, et osanike koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. See kehtib aga üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.


Kui esindatuse kontrollimisel selgub, et osanike koosolek on otsustusvõimeline, hakkab koosolek otsustama küsimusi, mis on eelnevalt välja kuulutatud (näidatud koosoleku kokkukutsumise teates) konkreetse koosoleku päevakorrana. Eelnevalt päevakorda võtmata võib otsustada üksnes järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda (näiteks koosoleku juhataja ja protokollija valimine, hääletamise korraldus jms) ning arutada muid küsimusi otsust tegemata. Kuna koosoleku päevakorra määrab koosoleku kokkukutsuja (kelleks üldjuhul on juhatus), siis päevakorra nö kinnitamist eraldi otsustama ei pea. Päevakorra nö kinnitamine on vajalik üksnes juhul, kui päevakorda soovitakse koosolekul täiendada. Päevakorra täiendamine koosolekul on lubatud 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist (elektrooniliselt või posti teel koosolekul osaleva osaniku hääli esindatuse määramisel ei arvestata).


Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse osaühingu ärinimi ja asukoht, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega ja koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu. Juhatusel ja osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, on õigus nõuda vähemalt kolm päeva enne koosolekut protokolli notariaalset tõestamist.

Protokollile lisatakse koosolekul osalenud osanike nimekiri koos esindajate esindusõigust tõendavate dokumentidega. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on koosolekul füüsiliselt kohal. Protokoll tuleb teha seitsme päeva möödumisel koosoleku lõppemisest osaühingu asukohas või kodulehel kättesaadavaks ka osanikele.

Teatud juhtudel on juhatuse liikme valimisel koosoleku juhataja ja protokollija isik seadusega kindlaks määratud ja selle isiku allkiri protokollil peab olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud.

Loe ka: Osanike koosolek, osa I: Kuidas kutsuda kokku osanike koosolekut? Osanike koosolek, osa III: Otsuste vastuvõtmine. Tulemas: Osanike koosolek, osa IV: Kuidas vaidlustada osanike otsust?


Täiendav informatsioon: vandeadvokaat Liane Raave