Uudised

Osanike koosolek, osa I: Kuidas kutsuda kokku osanike koosolekut?

Osanike koosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma ja sellisel koosolekul vastu võetud otsused on tühised. Eeltoodu vältimiseks tuleb koosoleku kokkukutsumisel järgida järgmiseid minimaalseid nõudeid (põhikirjas võib ette näha rangemaid nõudeid, otsuse eelnõu osas ka leebemaid nõudeid).

Osanike koosoleku kokkukutsumise teade (kutse) peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Seega tuleb teate saatmisel arvestada ka posti liikumise kiirusega, mis Eesti-sisese posti puhul on 2-3 päeva. Näide: Kui osanike koosoleku toimumise aeg on 30.06.2015, siis tuleb kutse saata hiljemalt 19.06.2015.

Teade tuleb saata osanike nimekirja märgitud aadressile. Teate kohaletoimetamise riski kannab osanik ehk osaniku ülesanne on tagada, et osanike nimekirjas oleks märgitud see aadress, kust osanik teate kätte saab.

Osanike koosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõude ja põhjendustega.

Päevakord peab olema selge ja selles peavad olema näidatud kõik koosolekul arutamisele tulevad küsimused. Näide: Koosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud päevakorrapunkt "otsuse vastuvõtmine OÜ X edasise töö osas", kuid koosolekul võeti selle päevakorrapunkti raames vastu OÜ X lõpetamise otsus. Riigikohus leidis, et nimetatud päevakorrapunkti sõnastus ei olnud piisavalt selge, et selle alusel võiks mõistlik osanik järeldada osaühingu lõpetamise arutamist koosolekul ja luges OÜ X lõpetamise otsuse tühiseks.

Iga päevakorrapunkti kohta tuleb koostada otsuse eelnõu (põhikirjaga võib ette näha, et otsuse eelnõusid ei pea koostama). Eelnõude koostamine ja osanikele kättesaadavaks tegemine võimaldab osanikel paremini koosolekuks ette valmistada, kuna nad teavad, mida tõenäoliselt koosolekul otsustama hakatakse. Samuti võimaldab eelnõude avalikustamine hääletada osanikel enne koosolekut elektrooniliselt ja posti teel, kui osaühing selliseid hääletamisviise võimaldab. Eelnõude avalikustamine ei tähenda siiski seda, et osanik on varem avalikustatud eelnõudega seotud ega saa päevakorras olevate punktide osas teisiti hääletada, kui eelnõus on välja pakutud. Riigikohus rõhutas hiljuti, et ka nõukogu liikmete (sama kehtib juhatuse liikmete kohta) valimine on otsus, mis vajab eelnõu koostamist ja osanikele kättesaadavaks tegemist. Teisisõnu, kui päevakorras on liikme valimine, siis tuleb liikmekandidaadid üles seada juba enne koosolekut, mitte alles koosolekul.

Päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist tuleb teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

Loe ka: Osanike koosolek, osa II: Osanike koosoleku läbiviimine. Osanike koosolek, osa III: Otsuste vastuvõtmine. Tulemas: Osanike koosolek, osa IV: Kuidas vaidlustada osanike otsust?

Täiendav informatsioon: vandeadvokaat Liane Raave