Uudised

Kooseluseadusest

Kooseluseadus on ilmselt üks neist seadustest, mida kõik teavad. Teatakse ka seda, et kooseluseadus on sooneutraalne, kuid vähesed teavad selle seaduse tegelikku eesmärki ja sisu.

Milleks kooseluseadus?

Teatavasti ei tekita elukaaslasega ühiselt kodu soetamiseks laenu võtmine või raha andmine ühise kodu soetamiseks või kinnisvara kasutamine koduna omandiõigust sellele kinnisvarale. Kuna elukaaslane ei ole ka seadusjärgne pärija, ei ole elukaaslasel võimalik surnud elukaaslase nimele registreeritud ühist kodu ka pärimise teel omandada (va testamendi või pärimislepingu korral). Eeltoodu tõttu eksisteerivad elukaaslaste omavahelistes suhetes mitmed õiguslikud probleemid (mis tihtilugu seonduvad just koduga ja viivad seetõttu lahkumineku korral ka sotsiaalsete probleemideni), mille lahendamiseks vajalik regulatsioon täna üldse puudub või mille lahendamine eeldab regulatsiooni keerukuse tõttu keskmisest kõrgemaid õigusteadmisi.

Kooseluseaduse eesmärk on pakkuda kompleksset standardlahendust neile õiguslikele probleemidele. Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuulub kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused. Lisaks viidatakse kooseluseaduses võimalikele valdkondadele, milles registreeritud elukaaslased saavad lisaks seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele kokku leppida.

Mida tuleb teha kooselu registreerimiseks?

Kooselulepingut sõlmida soovivad isikud (elukaaslased) peavad pöörduma lepingu sõlmimise sooviga notari poole. Kui notar veendub pärast kontrollimist, et kooselulepingu sõlmimise eeldused on täidetud ja lepingu sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad, alustab notar koos elukaaslastega lepingu koostamist. Notar selgitab elukaaslastele erinevaid valikuid, sh küsimusi, milles elukaaslased peavad kokku leppima (nt varasuhte valik), kuid ka küsimusi, milles elukaaslastel on võimalik lisaks kokku leppida (nt kooselujärgne ülalpidamiskohustus). Elukaaslased peavad viibima notari juures isiklikult ja ühel ajal. Kooseluleping kantakse rahvastikuregistrisse ja varasuhte valik kantakse varasuhteregistrisse.

Millised on registreeritud kooselu tagajärjed?

Registreeritud elukaaslased on kohustatud üksteist vastastikku toetama ja ülal pidama. Neil on teineteise suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas teineteise heaolu. Lisaks kooselulepingust tulenevatele õigustele on registreeritud elukaaslased ühiselt vastutavad kooselulepinguga seonduvate kohustuste eest.

Kooselu registreerimise järel kehtib elukaaslaste varasuhetes sõltuvalt notari juures tehtud valikust varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe režiim. Režiimide sisu on samane nende sisuga abielulistes varasuhetes. Kooseluseaduse algne versioon nägi ette ka registreeritud elukaaslase lugemise seadusjärgseks pärijaks, kuid see jäeti vastu võetud versioonist siiski välja ja lisatakse tulevikus pärimisseadusesse.

Registreeritud elukaaslasel on õigus lapsendada teise registreeritud elukaaslase laps.

Kuidas registreeritud kooselu lõpetada?

Kooseluleping lõpeb, kui registreeritud elukaaslane sureb, registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu või kui kooseluleping lõpetatakse. Kooseluleping lõpetatakse registreeritud elukaaslaste notariaalselt tõestatud avalduste alusel. Vaidluse korral (sh vara edasise kasutamise osas) lõpetab kooselulepingu kohus ühe registeeritud elukaaslase hagi alusel.

Kas ja kui edukalt lahendab 09.10.2014 vastu võetud ja 01.01.2016 jõustuv kooseluseadus tänaseid õiguslikke probleeme, näitab aeg. Seni aga ärgem unustagem, et ...

"Armastus on armastus, armastus on tunne. Tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde. Armastus on maagia, positiivne jõud. Yo! Armastus on muusika need biidid ja flow." [Külalised "Armastus on armastus", 2008]

Täiendav informatsioon: vandeadvokaat Liane Raave